Ühiskond meie ümber on viimastel sajanditel teinud hüppelise arengu, kuid liigina on meie aju ja geneetika jätkuvalt omadega küttide ja korilaste faasis, mida iseloomustab liikumine toidu otsimise nimel ja varude kogumine. Toidu otsimise ja ellujäämise nimel me tänapäeval enam kümneid kilomeetreid liikuma ei pea, sest toit on alati saadaval ja isegi vaid hiirekliki kaugusel. Geenimuutused toimuvad kümnete tuhandete aastatega, digiareng aga on viimase sajandi teema. Seega kuna meie aju on jätkuvat ressursside säästmisele programmeeritud sealt aastatuhandete tagant, siis inimene on loomult laisk ja läheb kergema vastupanu teed. Tehnoloogia areng soosib istuvat eluviisi, kuid liigina peaksime me jätkuvalt end rohkem liigutama. Võimalusi selleks ka leiab, kuid tahet juhib siiski meie nn kiviaja aju. Kellel on aju, on aga loodud liikuma. Meritupp näiteks konsumeerib enda aju ära, olles endale merepõhjas sobiva koha leidnud. Aju nimelt on üks energiakulukas organ meie kehas.

Liikumine tõstab dopamiini taset meie ajus nagu premeerides liikumise järel, et oled liigina tõstnud võimalust ellu jääda. Dopamiin on oluline virgatsaine meie ajus, mis on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingutega (preemia) aga ka töömälu, õppimise ja tähelepanuga. Lühidalt – meie liikumine, motivatsioon midagi teha ja saadavad naudingud sellest mõjutavad ka meie kognitiivseid võimeid! Aju töötab seistes paremini, kuna otsmikusagar on aktiivsem, kui aga veel liikuda ja teha näiteks kõnnikoosolekuid, või rääkida telefoniga liikumise pealt, on kasu mitmekordne! Keset päeva treening, kus pulss tõuseb, mõjutab töötulemusi treeningujärgselt veel 2 tunni jooksul. Regulaarsetel treenijatel on mõju aga pikem. Aju verevarustus paraneb ja oled seeläbi produktiivsem. Ka kõndimine on abiks- tempokas kõnd või intervallkõnd 20 min jooksul parandab sinu sooritust- olgu selleks tähtis koosolek või eksam. Uuringud tõestavad, et mälu parandamiseks siiski on vaja saada pulss kõrgemale ja siin aitab jooksmine või intensiivsuselt sellega võrduv tegevus 3 korda 30 min nädalas rohkem kui kõndimine. Treeningujärgselt tõuseb mõtlemise kiirus ja leiad kergemini ja leiad kergemini ja kiiremini seoseid (aju verevarustus tõuseb mõõduka koormusega) ja liikumine tagab meile parema keskendumise, tõstab tuju, vähendab stressi ja ärevust. Kui tunned istuva töö puhul, et mõte kiilub kinni- liiguta! Kõnni või trepist üles-alla 2-3 minutit, sellega teed head ka enda südameveresoonkonnale!

Kokkuvõttes need soovituslikud 8-10 tuhat sammu päevas, nädalas minimaalselt 90 minutit kõrgemat aeroobset koormust või 150 minutit mõõdukat annab meile parema ainevahetuse ja une kvaliteedi, parema meeleolu ja enesetunde. Proovi ja märka seda, tunned selle ära?

Allikad: A Hansen „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening aju tugevdavad“

Eesti Toitumis- ja Liikumissoovitused 2015

J W Kalat „Biological psychology“ ed 12