Kui me olime lapsed, sõime me siis kui kõht oli tühi ja lõpetasime söömise siis, kui kõht sai täis. Eeldusel, et meid ei sunnitud taldrikut tühjaks sööma viidates nälgivatele Aafrika lastele või muul tobedal ettekäändel. Vahepeal aga läks aeg edasi ja järjest arenev toiduainetööstus lõi ahvatlusi juurde ning muutis toitude koostist vastupandamatuks meie maitsemeeltele lisades sinna lihtsamaid maitsemeelte manipuleerijaid, milleks on suhkur, sool ja rasv, või siis suisa maitsetugevdajaid. Kui me ükskord aru saime, et järjest lisanduv kehakaal ei ole normaalne nähtus ja midagi tuleb ette võtta, siis tõusis spordi harrastamine massidesse. Aga et sellest ikka ei piisanud, hakkasid levima erinevad dieedid…. See oli käesoleva sajandi algus.
Seisus, kus söömishäirete esinemissagedus tänaseks on järjest kasvanud ja viimasel ajal jutuks, juhin ETNÜ nimel tähelepanu sellele, kuidas me oleme minetanud normaalse söömise ja suhtumise toitu. Enimlevinumate söömishäirte nagu buliimia ja anorkesia kõrval on järjest kasvav trend ka ortoreksial ja erinevatel söömismudelitel, mis välistavad meelevaldselt teatud toidugruppe. Ja seda ilma mingi tervisliku tõendatud põhjuseta. Näiteks vabatahtlik gluteenivabade toodete valimine (milleks mulle gluteen?), ilma näidustusteta laktoosist loobumine- milleks? Sellega seame endale toiduvalikul hoopis piiranguid juurde ja jõuamegi häirunud toitumiskäitumiseni. Ja see on tõendatud, et mingi toidugrupi välistamisega muudame me ka enda soolebakterite kooslust ja tihti just see tõmbabki häda kaela.
Ei tasu kunagi kiita kaalulangust, sest me ei tea, mis on selle taga. Psühholoogiliselt on see seotud keha minapildiga ja võib anda söömishäirete puhul hoopis hoogu juurde. Ka ortoreksia puhul. Ortoreksia on toidu ületähtsustamine- liigne tähelepanu pööramine, mida süüakse ja täpselt palju süüakse.
Jah, me teeme oma peas üle 200 toiduga seotud otsuse päevas, iseasi kas me seda märkame. Oluline on hoopis suhtumine toitu. Inimene on loodud segatoiduliseks. Ajaga ja eluviisi muutustega on muutunud ka toitumisvajadused. Psühholoogilisest aspektist peaksime eristama endal isu ja nälga. Ja kogu kaalutõus taandub tegelikult isudele. Kui me lähtume sellest, mis on tasakaalustatud toit ja mida meie keha funktsioneerimiseks vajab, lähtume me teadlikult ja leevendame nälga (ka toitainete järele).
Tasakaalustatud tervislik toitumine on tegelikult lihtne. Ei ole vaja ööbikukeeli ega muid udupeeneid toiduaineid. Küll aga on vajalik teadmine, mida palju süüa. Vajaduspõhiselt. Ja kui me oleme selle oskuse omandanud, suudame ka instinktiivselt teha meie organismi jaoks paremaid valikuid. Seejuures ei tasu karta pöörduda toitumisnõustaja või -terapeudi poole, et see tasakaal leida. Küll aga tasub veenduda enne spetsialisti pädevuses.
ETNÜ-sse kuuluvatel toitumisnõustajatel on eriväljaõpe, kontrollitud teamised ja oma valdkonnas vajalik pädevus. Valides toitumisnõustaja ETNÜ liikmete hulgast, võid olla kindel, et saad asjatundlikku toitumisalast nõu. Meie toitumisnõustajad töötavad nii erapraksises, haiglate juures, spordiklubides kui ka tootmis- ja toitlustamisettevõtetes. ETNÜ on alates 2020 riikliku toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi kutse andja.
Kendra Kairi Vaino
ETNÜ toitumisterapeut