Eelmisel nädalal tuli uudis Tervisekassa plaanist hakata tulevikus hüvitama rasvumise raviks mõeldud GLP-1 ravimeid (ERR, 25.06.26). Tegemist on olulise sammuga, sest rasvumine on krooniline haigus, mille ravi aitab ennetada mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Samal ajal tasub meeles pidada, et ravim on vaid üks osa tervikust.
Kuigi rasvumist käsitletakse tänapäeval kroonilise haigusena, kujuneb see enamasti pika aja jooksul ning selle ravi ei tähenda üksnes kehakaalu vähendamist, vaid ka tervisekäitumise muutmist. See on seisund, mis suurendab riski haigestuda II tüüpi diabeeti, südame-veresoonkonna haigustesse, uneapnoesse, liigesehaigustesse ning mitmetesse teistesse kroonilistesse haigustesse.
Eestis on ülekaal või rasvumine juba ligi kahel kolmandikul täiskasvanutest (TAI, 2024).
Pole kahtlust, et tõhus ravi aitab parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti. Kuid kas inimene tunneb soovkaalu saavutades end ka motiveerituna seda hoidma? Ehk autonoomia, piisavad oskused (kompetents) ja toetav keskkond tulemuste saavutamiseks? Või on kogu vastutus ravimil?
Mida GLP-1 ravimid tegelikult teevad? Ozempic, Wegovy ja Mounjaro on ravimid, mis mõjutavad söögiisu ja küllastustunnet reguleerivaid hormoonsüsteeme. Lihtsustatult öeldes tekib täiskõhutunne kiiremini, nälg väheneb ning süüa on lihtsam väiksemaid koguseid. See on väga oluline abi inimestele, kes on aastaid võidelnud pideva näljatunde või ülesöömisega. Kuid üks asi, mida ravim ei tee, on õpetada inimest teisiti elama.
Ravim vähendab nälga. Harjumused määravad selle, mis juhtub peale ravi:
- kuidas koostada tasakaalustatud toidukordi;
- kuidas toime tulla emotsionaalse söömisega;
- kuidas süüa regulaarselt;
- kuidas planeerida oma toitumist;
- kuidas säilitada lihasmassi kaalulanguse ajal;
- kuidas pärast ravi lõppu saavutatud tulemust hoida.
Need on oskused, mida tuleb õppida. Sama oluline on säilitada kaalulanguse ajal lihasmass, sest see toetab ainevahetust, liikumisvõimet ja pikaajalist tervist.
Sageli nähakse GLP-1 ravimeid kui eesmärki. Mina näen neid võimalusena. Just ravi ajal võib olla lihtsam harjumusi muuta. Kui pidev näljatunne väheneb, on inimesel esimest korda üle pika aja rohkem vaimset ressurssi teha teadlikke otsuseid. Just siis on kõige lihtsam kujundada uusi harjumusi, mida varem takistas tugev söögiisu või pidev mõtlemine toidule. Ja seda perioodi tasub kasutada maksimaalselt ära.
Näiteks saab selle aja jooksul:
- kujundada regulaarse söömise rütmi;
- õppida koostama toitainerikkaid toidukordi;
- suurendada kehalist aktiivsust;
- harjutada teadlikku söömist;
- õppida märkama emotsionaalse söömise põhjuseid;
- luua igapäevased rutiinid, mis toetavad tervist ka tulevikus.
Need muutused ei teki iseenesest. Neid tuleb teadlikult harjutada. Kui inimene lõpetab ravimi kasutamise, kuid kõik varasemad harjumused on jäänud samaks, suureneb kaalutõusu risk. See ei tähenda, et ravim oleks olnud ebaefektiivne. Pigem näitab see, et rasvumine on krooniline haigus ning pikaajaline edu sõltub lisaks ravile ka inimese igapäevastest harjumustest.
Oma töös näen sageli, et inimesed ei vaja järjekordset keelatud toitude nimekirja.
Palju olulisem on õppida oskuseid, mis loovad pikaajalise tulemuse:
- kuidas teha häid valikuid ka kiirel tööpäeval;
- kuidas planeerida söömist nii, et nälg ei läheks liiga suureks;
- kuidas tulla toime pidude, reiside ja stressirohkete perioodidega;
- kuidas muuta tervislikud valikud automaatseks osaks igapäevaelust.
Toitumisterapeudi ja treenerina töötan inimestega, kes soovivad muuta oma toitumis- ja eluviisiharjumusi nii, et saavutatud tulemused oleksid püsivad.
Kui kasutad GLP-1 ravimeid või kaalud nende kasutamist, aitab professionaalne nõustamine kasutada seda perioodi maksimaalselt ära. Koos saame kujundada harjumused ja toimetulekuoskused, mis toetavad sinu tervist ka siis, kui ravikuur ükskord lõpeb.
Ravim võib anda suurepärase stardi. Pikaajalise muutuse loovad aga sinu igapäevased valikud ja järjepidevalt kujundatud harjumused.
Artikkel põhineb rahvusvahelistel rasvumise ravijuhistel, teaduskirjandusel ning minu praktilisel tööl toitumisterapeudi ja treenerina