Rasvumise ravis peavad ennetus ja ravi käima käsikäes
24.07.2026 Postimees Tervis rubriigis ilmunud artikli algtekst
Tervisekassa kavatsus hakata tulevikus hüvitama rasvumise raviks mõeldud GLP-1 ravimeid on oluline samm Eesti tervishoius. Kuid sama oluline on küsida: kas me ravime ainult tagajärgi või tegeleme ka põhjustega?
Rasvumine on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Rasvumise Uuringute Assotsiatsiooni (EASO) käsitluse järgi krooniline, retsidiveeruv haigus, mis vajab pikaajalist ravi ja jälgimist. Seetõttu on tervitatav, et Tervisekassa kaalub rasvumise näidustusel ravimi Wegovy hüvitamist ning hindab selle mõju nii tervisekuludele kui ka patsientide tervisele. Rasvumisega kaasnevad märkimisväärsed terviseriskid ning nende ennetamine võib vähendada nii inimeste kannatusi kui ka tervishoiukulusid. Samas ei tohiks ravimite rahastamine jääda ainsaks lahenduseks. Rasvumine on seisund, kuhu jõutakse ajapikku.
Probleem on Eestis ulatuslik. Rasvumine on seotud II tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste, uneapnoe, osteoartroosi ning mitmete vähivormide suurema riskiga. 2025.a avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistika järgi:
- 62% Eesti täiskasvanutest on ülekaalus (KMI ≥25 kg/m²) või rasvunud (KMI ≥30 kg/m);
- ligikaudu 18–19% 16–64-aastastest on rasvunud;
- ülekaal ja rasvumine põhjustavad hinnanguliselt ligi 248 000 haigusjuhtu aastas ning on seotud umbes 646 enneaegse surmaga aastas.
Need arvud näitavad selgelt, et tegemist ei ole üksikute inimeste probleemiga, vaid rahvatervise väljakutsega.
Mida GLP-1 ravimid teevad?
Viimastel aastatel on palju tähelepanu saanud ravimid nagu Ozempic, Wegovy ja Mounjaro, mis kuuluvad GLP-1 retseptori agonistide (või Mounjaro puhul ka GIP/GLP-1 kahekordne retseptori agonist) hulka. Lihtsalt öeldes matkivad need soolestikus toodetava hormooni GLP-1 toimet, mis aitab reguleerida söögiisu, küllastustunnet ja veresuhkru taset. Selle tulemusena väheneb näljatunne, suureneb täiskõhutunne ning inimesel on lihtsam vähendada energiatarbimist. Teadusuuringud on näidanud, et neil ravimitel võib lisaks kaalulangusele väheneda ka risk haigestuda II tüüpi diabeeti, südame-veresoonkonna haigustesse ning paraneda mitmed muud rasvumisega seotud tervisenäitajad. Seetõttu on täiesti mõistetav, et Tervisekassa hindab nende kulutõhusust.
Ravim ei õpeta inimest teisiti elama.
GLP-1 ravimid mõjutavad peamiselt söögiisu regulatsiooni, kuid ei muuda automaatselt inimese käitumismustreid, harjumusi ega toimetulekuoskusi. Oluline on meeles pidada, et väga paljudel juhtudel ei teki rasvumine üleöö. Selle tekkesse panustavad pika aja jooksul kujunenud toitumis- ja liikumisharjumused, vähene uni, krooniline stress, emotsionaalne söömine, keskkond ning paljud muud bioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Just seetõttu ei saa loota, et ravim üksi lahendab probleemi. Kliinilised uuringud on näidanud, et pärast ravi lõpetamist võib kehakaal uuesti suureneda, kui ravi ajal ei ole kujunenud püsivaid eluviisiharjumusi. Kui inimene lõpetab ravi, kuid varasemad harjumused pole muutunud, on kaalutõusu risk suur. Ravim võib olla väga tõhus abivahend, kuid püsiv tervisekasu sünnib siis, kui sellega kaasneb eluviisi muutus.
Tervisekassa soov hüvitada kaaluravi on üks lahenduskäik. Kuid samaaegselt peaks suurenema investeering rasvumise ennetamisse. Selle asemel, et panustada ainult haiguse ravisse, tuleks rohkem toetada inimesi juba ENNE, kui kujuneb välja rasvumine või II tüüpi diabeet. Ka Euroopa Rasvumise Uuringute Assotsiatsiooni (EASO) ravisoovitused rõhutavad, et eluviisisekkumine – sh toitumine, liikumine ja käitumuslik tugi – on rasvumise ravi alustala sõltumata sellest, kas ravis kasutatakse ravimeid või mitte. Selleks on vaja:
- tõenduspõhist toitumisnõustamise ja toitumisteraapia teenust;
- käitumise muutmise toetust;
- liikumisnõustamist;
- järjepidevat elustiilinõustamist esmatasandi tervishoius
Eestis on olemas riikliku kutsetunnistusega toitumisnõustajad ja -terapeudid, kelle kompetentsi aktsepteerivad juba mitmete ettevõtete tervisedenduse paketid. Olemas on inimesed, teadmised ja oskused – küsimus on selles, kas kasutame seda ressurssi piisavalt ka avalikus tervishoius. Perearstidel võiks olla võimalus suunata rasvumisriskiga patsiente süsteemselt riikliku kutsetunnistusega toitumisnõustaja või toitumisterapeudi vastuvõtule.
Kõige kulutõhusam tervishoid ei ole üksnes haiguste ravi, vaid nende ennetamine. Kui soovime vähendada rasvumise levikut Eestis, peab ravimite kättesaadavuse kõrval olema inimestel ligipääs ka tõenduspõhisele elustiili toetusele. Oluline on aidata inimestel kujundada ka teadmisi, oskusi ja harjumusi, mis võimaldavad saavutatud tervisekasu ka pikaajaliselt säilitada. Just nende oskuste kujundamine aitab suurendada tõenäosust, et saavutatud kaalulangus ja tervisekasu püsivad ka pikemas perspektiivis.
Arvamuslugu ETNÜ (Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühenduse) vaates.
Kendra Kairi Vaino (Toitumisterapeut EKR6)
Allikad:
Koch, M. (2026, 25. juuni). Tervisekassa kaalub kaaluravi hüvitamist. ERR. https://www.err.ee/1610062705/tervisekassa-kaalub-kaaluravi-huvitamist
McGowan, B., Ciudin, A., Baker, J. L., et al. (2025). Framework for the pharmacological treatment of obesity and its complications from the European Association for the Study of Obesity (EASO). Nature Medicine, 31, 3229–3232. https://doi.org/10.1038/s41591-025-03765-w
Tervise Arengu Instituut. (2025). Rahvastiku tervise aastaraamat 2025. Eesti rahvastiku tervis ja selle mõjurid. https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-05/TAI%20aastaraamat_2025_15_05_0.pdf